Viimasel ajal suurt tähelepanu äratanud OÜ-tamise temaatika on tekitanud ettevõtjates küsimusi, kuidas peaks edasi toimima. Diskuteeritakse hoogsalt teemal, mille osas tegi Riigikohus äsja kaks lahendit.
„OÜ-tamise“ all peeti nende kohtuasjade kontekstis silmas olukorda, kus üldjuhul ühemeheühing osutab teisele ühingule näiteks konsultatsiooniteenuseid, mida maksuhaldur aga tõlgendab töösuhtena ning nõuab seetõttu teenuse saajalt (tööandjalt) tööjõumaksude tasumist. Viimase aja uudistes ja arvamuslugudes on aga hakatud „OÜ-tamise“ mõistet kasutama laiemas tähenduses ning püütud halba valgusse asetada ka iseseisvalt tegutsevaid väikeettevõtjaid selle eest, et nad ei maksa osaühingust endale justkui piisavalt palju palka, vaid võtavad hoopis dividende või jätavad kasumi osaühingusse.
Mis viitab maksuriskile?
Viimases kohtulahendis (Bauhof) on toodud mitmeid täiendavaid selgitusi „OÜ-tamise“ kohta. Erinevalt varasemast lahendist (Sirowa) selgitas Riigikohus Bauhofi asjas täpsemalt, millele tuginedes pidas ta ümberkvalifitseerimist õigustatuks. Arvesse võetud kriteeriumid olid muuhulgas järgmised:
- arvete regulaarsus ja suurus, s.o iga kuu ja üldjuhul samas suuruses;
- teenuse osutamine ainult või valdavas osas kaebajale;
- teenuse sisuks oli nõustamine ülesannetes, mida täideti samaaegselt juhatuse liikmetena. Teistel teenuslepingutel olid töölepingule omased tunnused.
Ettevõtjad oleksid soovinud, et ka kolmas punkt oleks detailsemalt lahti selgitatud. Oleks äärmiselt tervitatav, et Riigikohus teeks seda järgnevas kaasuses, mis ootab hetkel Riigikohtult menetlusloa saamist.
Millal on teenussuhe aktsepteeritav?
On äärmiselt positiivne, et Riigikohus kordas esimeses lahendis (Luterma) toodut ning selgitas täiendavalt, millal on juhtimis- või konsultatsiooniteenuste osutamine äriühingu kaudu iseenesest võimalik. Teenuse osutamine on võimalik nt järgmistel juhtudel:
- valdusühingu poolt grupi haldamiseks teenuste osutamine;
- juhatuse või nõukogu liikmete tegevus ei ole igapäevane ning teenuse osutamiseks vajalikud kulud katab ja töövahendid tagab teenust osutav äriühing;
- juhtorgani liige tegutseb lühiajaliselt;
- teenust osutatakse paljudele äriühingutele (eriti nt likvideerija ja pankrotihalduri poolt osutatav teenus).
Maksukohustuse vähendamine
Tasub teada, et ka ümberkvalifitseerimise korral on määratavat maksusummat võimalik märkimisväärselt vähendada. Maksukohustuse vähendamine on võimalik nii teenuse saajal kui ka teenuse osutajal.
MTA juhend ning „OÜ-tamise“ teine ots
Tasub teada, et maksuhaldur on kohtulahendite pinnalt koostanud juhendi. Maksuhaldur on koostanud ettevõtjatest ka valiku, kelle puhul peab võimalikuks „OÜ-tamise“ riski, ning erinevalt tavapärasest hakanud neid telefonitsi sellest teavitama.
Ühtlasi tasub teada, et MTA juhendi kuuenda punktiga seonduvalt (nt vabakutseliste poolt endale osaühingust töötasu maksmine või selle tegemata jätmine) on asunud juhendit koostama Rahandusministeerium. Meenutuseks, et vastava juhendita ei ole OÜ-de poolt makstavaid dividendi võimalik töötasuks ümber kvalifitseerida.
Lõpetuseks
Kaks viimast „OÜ-tamise“ lahendit andsid konkreetsetes kaasustes võidu maksuhaldurile. Neist ei saa aga teha üldistavat järeldust, et kõikidelt teenuslepingutelt tuleb tasuda tööjõumaksud. Vastupidisele on üheselt viidanud ja seda selgitanud ka Riigikohus oma viimases lahendis. Seetõttu on soovitatav teenuslepingutesse suhtuda täie kainusega ning nendega kaasnevad riskid kaardistada. Alles seejärel on võimalik teha teadlik otsus, kuidas edasi minna.
Viide: Eesti Kaubandus – Tööstuskoda